PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 11. september 2025

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on praegu meie keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal ja meie hinnang inflatsiooniväljavaatele püsib üldjoontes sama.

EKP ekspertide värske ettevaate kohaselt on inflatsiooni olukord sarnane juuni ettevaates prognoosituga. Ekspertide prognoosi alusel peaks keskmine koguinflatsioon olema 2025. aastal 2,1%, 2026. aastal 1,7% ja 2027. aastal 1,9%. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks inflatsiooni keskmine näitaja olema 2025. aastal 2,4%, 2026. aastal 1,9%, ja 2027. aastal 1,8%. 2025. aasta majanduskasvu prognoosi on juuni 0,9%ga võrreldes ülespoole korrigeeritud ja see peaks olema 1,2%. 2026. aasta kasvuprognoosi on veidi allapoole korrigeeritud ja see on 1,0%, ning 2027. aasta prognoos püsib muutumatuna 1,3% tasemel.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Aasta esimesel poolel oli kumulatiivne majanduskasv vastupidava sisenõudluse toel 0,7%. Kvartaalne dünaamika osutas jõulisemale kasvule esimeses ja loiumale kasvule teises kvartalis. Osaliselt kajastab see asjaolu, et esialgu hakati rahvusvahelisi kaubandustehinguid tegema kõrgemate tollimaksude ootuses plaanitust varem ning hiljem toimus selles suundumuses pööre.

Küsitlusandmed lubavad arvata, et kasv jätkub nii töötleva tööstuse kui ka teenindussektoris, osutades majandustegevuse teatavale positiivsele suundumusele. Ehkki nõudlus tööjõu järele kahaneb, püsib tööturg tugev ning juulis oli töötuse määr 6,2%. Aja jooksul peaks see elavdama tarbimiskulutusi, eriti siis, kui inimeste säästmismäär alaneb, nagu on prognoositud ekspertide ettevaates. Tarbimiskulutusi ja investeeringuid peaksid toetama meie varasemad intressimäärakärped, mille mõju avaldub rahastamistingimustes. Investeeringuid peaksid elavdama ka valitsemissektori märkimisväärsed kulutused taristu- ja kaitsevaldkonnas.

Aasta ülejäänud kuudel peaksid kõrgemad tollimaksud, tugevam euro ja üleilmse konkurentsi tõus kasvu pärssima. Järgmisel aastal aga peaks nende ebasoodsate tegurite toime kasvule taanduma. Ehkki hiljutised kaubanduskokkulepped on ebakindlust mõnevõrra leevendanud, selgub üleilmse poliitikakeskkonna muutuste üldine mõju alles aja möödudes.

EKP nõukogu leiab, et praeguses geopoliitilises keskkonnas on äärmiselt oluline euroala ja selle majandust kiireloomuliselt tugevdada. Eelarve- ja struktuuripoliitika eesmärk peaks olema suurendada majanduse tootlikkust, konkurentsivõimet ja vastupidavust. Aasta pärast Euroopa konkurentsivõime tulevikku käsitleva Mario Draghi aruande avaldamist on jätkuvalt oluline võtta aruandes esitatud soovituste põhjal konkreetseid meetmeid ja hoogustada nende elluviimist kooskõlas Euroopa Komisjoni tegevuskavaga. Valitsused peaksid seadma esmatähtsaks eesmärgiks kasvu edendavad struktuurireformid ja strateegilised investeeringud, tagades samal ajal riikide rahanduse jätkusuutlikkuse. Väga oluline on kujundada selget ja nõudlikku ajakava järgides lõplikult välja hoiuste ja investeeringute liit ning viia lõpule pangandusliidu loomine. Samuti tuleb kiiresti sisse seada õigusraamistik digieuro võimalikuks kasutuselevõtuks.

Inflatsioon

Aastane inflatsioon püsib meie seatud eesmärgi lähedal ning oli juulis 2,0% ja augustis 2,1%. Energiahindade inflatsioon oli juulis –2,4% ja augustis –1,9%, toiduainehindade inflatsioon aga aeglustus 3,3%-lt 3,2%-le. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes püsis inflatsioon muutumatuna 2,3% tasemel. Teenusehindade inflatsioon aeglustus juuli 3,2%-lt 3,1%-le, kaubahindade inflatsioon ei muutunud ja oli jätkuvalt 0,8%.

Alusinflatsiooni näitajad on endiselt kooskõlas meie keskpika aja eesmärgiga, milleks on 2%. Töötaja kohta makstava hüvitise aastakasvu näitaja oli 2024. aasta viimases kvartalis 4,8%, 2025. aasta esimeses kvartalis 4,0% ja teises kvartalis 3,9%. Ettevaatavad näitajad, sealhulgas EKP palgabaromeeter ja palgaootuste uuringud, osutavad palgakasvu edasisele aeglustumisele. Koos tootlikkuse kasvuga aitab see pärssida euroala hinnasurvet, seda isegi juhul, kui kasumid hakkavad senise madala tasemega võrreldes suurenema.

Ekspertide ettevaate kohaselt peaks toiduainehindade inflatsioon aeglustuma 2,9%-lt 2025. aastal 2,3%-le 2026. ja 2027. aastal. Energiahindade inflatsioon jääb tõenäoliselt volatiilseks, kuid kiireneb ettevaateperioodil osaliselt tingituna ELi teise heitkogustega kauplemise süsteemi käivitamisest 2027. aastal. Tugevama euro ja tööjõukulude surve leevenemise toel peaks inflatsioon (v.a energia ja toiduained) aeglustuma 2,4%-lt 2025. aastal 1,9%-le 2026. aastal ja 1,8%-le 2027. aastal.

Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu endiselt ligikaudu 2% tasemel, mis aitab kaasa inflatsiooni stabiliseerumisele sihteesmärgi lähedal.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaadet ohustavad riskid on muutunud tasakaalustatumaks. Ehkki hiljutised kaubanduskokkulepped on ebakindlust leevendanud, võib kaubanduspingete järjekordne süvenemine pärssida veelgi eksporti ning vähendada investeeringuid ja tarbimist. Halvenev meeleolu finantsturgudel võib kaasa tuua rahastamistingimuste karmistamise, suurendada riskikartlikkust ja aeglustada majanduskasvu. Geopoliitilised pinged, nagu Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt, on endiselt suure ebakindluse allikas. Kasvu võivad seevastu hoogustada oodatust ulatuslikumad kaitse- ja taristukulutused ja tööviljakust edendavad reformid. Ettevõtete kindlustunde paranemine ergutaks erasektori investeeringuid. Kui geopoliitilised pinged väheneksid või seni lahendamata kaubandusvaidlustele leitaks lahendus oodatust kiiremini, võiks see samuti parandada meeleolu ja elavdada majandusaktiivsust.

Inflatsiooniväljavaade püsib üleilmse kaubanduspoliitika jätkuva volatiilsuse tõttu tavapärasest ebakindlam. Tugevam euro võib aeglustada inflatsiooni oodatust rohkem. Inflatsioon võib osutuda aeglasemaks ka juhul, kui kõrgemate tollimaksude tulemusel väheneks nõudlus euroala ekspordi järele ning ülemäärase tootmisvõimsusega riigid suurendaksid veelgi oma eksporti euroalale. Kaubanduspinged võivad suurendada volatiilsust ja riskikartlikkust finantsturgudel ning see võib pärssida sisenõudlust ja aeglustada seeläbi ka inflatsiooni. Inflatsioon võib aga kujuneda kiiremaks, kui üleilmsete tarneahelate killustumine kergitaks impordihindu ja süvendaks tootmisvõimsuse piiranguid euroalal. Kaitse- ja taristukulutuste suurendamine võib samuti inflatsiooni keskpika aja jooksul hoogustada. Toiduainehindu võivad oodatust rohkem tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ja kliimakriisi levik laiemalt.

Finants- ja monetaartingimused

Lühiajalised turuintressimäärad on pärast meie eelmist istungit tõusnud, samal ajal kui pikemaajalised turuintressimäärad on jäänud üldjoontes samaks. Meie varasemate intressimäärakärbete toimel vähenesid siiski ettevõtete laenuvõtmise kulud juulis jätkuvalt. Uute ettevõttelaenude keskmine intressimäär alanes 3,6%-lt juunis 3,5%-le juulis. Turupõhise laenamise maksumus püsis muutumatuna 3,5% tasemel. Ettevõttelaenude kasv juuniga võrreldes veidi kiirenes ja oli 2,8%, ettevõtete võlakirjade emiteerimine aga elavnes 3,4%-lt 4,1%-le. Uute hüpoteeklaenude keskmine intressimäär püsis juulis taas muutumatuna 3,3% tasemel, kusjuures hüpoteeklaenude mahu kasv kerkis 2,2%-lt 2,4%-le.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Meie intressimääraotsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.